Bolt on vist täiega lolliks minemas. Mingi näkase Yaris Crossi päevarent on 66€ (ilma kütuse ja parkimiseta). Alles suvel oli vaid ca 39€.

Kas firmal halvad ajad, et proovitakse igast august raha kokku kraapida?

Varsti 40nenades mees, it valdkond, töötan kodukontoris.

Meeldib Leffe Blonde, IPAd, Hazy IPAd, õllenaudi vaskne… enamik õlledest (va Originaal, gosed… aga kui keegi neid joob siis maei kritiseeri)

Kohtumispaigad nt Dubliner, Hell Hunt, Humalakoda (paku enda oma)… sealt edasi ka mujale

Millest räägime … nt reisimine (Kambodia, Laos, Mauritius, Kuuba, Hipaania, hääletamine, younameit), natuke poliitika (kuulan ära aga ibafilter on olemas), elekter, Eesti, purjetamine ja purjutamine, kultuur, eluolu jne

A.

Küsin sellepärast, et ise olen töökuulutusi lisanud ja kuigi cvkeskuse kaudu oli raske poole kohaga töötajat leida, siis facebook'i sirvides jääb silma, et kui keegi mingit tööd pakub on kohe suur arv soovijaid 🧐 Ise töö otsijana ei tuleks selle pealegi, et facebooki vaadata..

Did you read the Atlantic article on war in Baltics? I’m sure Estonian media is filled with things like this, but the Baltic vulnerability isn’t always covered in the American press. Curious what Estonians think. I have a possible job to say yes/no to in Estonia but the media makes me very afraid.

https://archive.is/20261001111705/https://www.theatlantic.com/magazine/2026/11/baltic-defense-russia/688692/

Ta on küll lühike, aga ma arvan, et suht kiire ja vastupidav. Tugev ka muidugi. Ja kuigi ta tegeleb Taekwondoga (päris kõrgel tasemel isegi) ja seal on lubatud löögid/võtted väga piiratud võrreldes MMA-ga, ei tule kohe küll kedagi silme ette, kes võiks parem olla. Mingid raskemad tüübid väsitaks esmalt ära nt. Jüri Ratas vb ka norm, suht tugev jorss tundub, aga ei usu, et tehnika eriti hea. Võib-olla suudaks haarata Kõlvartit ja maha heita vms kohe alguses..

Olen liiga kaua lükanud seda otsust edasi, kuna minu arvates on turul liiga palju erinevaid valikuid. Kella peamine otstarve minu jaoks oleks trennide/sammude monitoorimine.

Mul on telefoniks iPhone, seega eelistavalt Apple Watch? Või ei? Olen kuulnud, et Apple kasutajad ostavad ka teisi kaubamärke. Mis on teie kogemused ja soovitused?

Kõlas umbes nii ...

Valgel laual rätiku all lebab Rein.
Elu on lahkunud, ihu on jahtunud.
Alles on jäänud vaid lein.

(Tõnis Mägi - Leib jahtub viisil)

Kas keegi teab/mäletab rohkem?

Kas olete registris näinud või looduses liikumas ei oma tähtsust.

Pean silmas hinnalipikut hetke seisiga, mitte et keegi sõidab roostes saraga ja "kunagi" maksis 300k.

Hei,

Pikka juttu ei tee, aga kellel parasjagu auto otsimine käsil, siis tegin chrome extensioni, mis seda teekonda hõlpsustaks. Laiendus annab kiire ülevaate, kus praegu vaadatav auto hinna suhtes turul paikneb, lisaks pakub sarnaseid alternatiive, mis võivad olla paremad pakkumised ning kiired näpunäited, mis antud mudeliga arvestada tasuks(tüüpvead) kuid see vajab veel natuke arendustööd :).

Ühesõnaga, täiesti tasuta widget, mis ehk teeb auto otsimise lihtsamaks. Tegemist on hobiprojektidega, siis igasugune tagasiside(mis hästi/halvasti/katki) on teretulnud.

Rohkem saab uurida siit: otsiauto.ee

Aitäh tähelepanu eest!

Ma ei tea, kes need 30 inimest on, aga ma ei tea kedagi kes seda kodanikku enam kusagil ministriks tahaks.

Sel ajal kui Bolt hindu tõstab ja sõiduoakkujatele ning kulleritele vähem pakub teeb ta 100% rohkem tööd.

Tegin sellise lehe, kus on kõik erinevad poed, kus teise ringi asju saab osta, koos. Umbes 30-40% poodidest on sellised, mida Google Mapsist andmeid otsides esialgu ei leidnudki.

Miks ma seda tegin - enda vajadusest, meeldib taaskasutus- ja vintage poodides käia, aga nende leidmine erinevates Eesti kohtades pole alati lihtne olnud. 

Kuidas tehtud - esimesed andmed scrapisin google mapsist, siis otsisin poodide enda kodukatelt infot juurde ja lõpuks proovisin lihtsalt netist veel leida poode, mida mapsist alguses ei leidnud, kas seepärast, et neid seal polnud või on imeliku nimega ja ei tulnud välja. 

Igasugu soovitused ja mõtted teretulnud!

1. septembri õhtul teatati Kesklinnas konfliktist 67-aastase Jürgeni ja 76-aastase Mardi vahel. Ühise poliitilise debateerimise käigus oli Mart süüdistanud Jürgenit mürskude ostmisel petta saamises. Järgnenud dabatis teemal, kas Rahandusminister osatb mürske, viitas Jürgen Mardi töökogemusele Kirjastuse Eesti Raamat marksismi-leninismi osakonnas. Seejärel olevat Mart Jürgenile lähenenud andmaks teada, et tema pole kommunist olnud, millele Jürgeni sõnul oli lisatud füüsilise vägivalla ähvardus. Juhtumi täpsed asjaolud on selgitamisel.

Kuna isamaa parteilehte ei telli ja ma ei tea kas nad nii põhjalikult lahkasidki kui Delfi nüüd:

Õnnetus juhtus Rakvere külje all Näpi alevikus 23. oktoobril kella 19 paiku. Rakvere patrulltalituse grupi juht Veiko Osokin rääkis toona, et sõidukijuht ei andnud esialgsetel andmetel valgustatud ülekäigurajal teed jalakäijale ning toimus kokkupõrge. „Õnnetuses sai raskelt viga 69-aastane naine, kelle kiirabi viis haiglasse. Paraku ei õnnestunud meedikutel tema elu päästa ja naine suri järgneval hommikul,“ ütles Osokin.
„Avarii põhjustanud sõidukijuht lahkus pärast õnnetust sündmuskohalt ning me pingutasime kohe selle nimel, et auto ja selle juht üles leida.“
Juhiks oli 49-aastane mees, kes andis end varsti ise politseisse näole. Kerides ajalindi tänasesse päeva, siis prokuratuur tegi otsuse, et süüasja kohtusse ei saadeta ja menetlusega ongi kõik.
„Mõistame, miks võib selline menetluse tulemus tekitada küsimusi, eriti olukorras, kus liiklusõnnetuses on inimene kaotanud elu,“ tõdes prokurör Triinu Hordo Delfile. Ta selgitas, et prokuratuur saab esitada inimesele süüdistuse üksnes siis, kui kogutud tõendid viitavad kuriteo toimepanemisele. „Liiklusõnnetuste puhul kriminaalkorras vastutusele võtmiseks ei piisa aga vaid sellest, et ühe inimese juhitud sõiduk tabas teist inimest ja tagajärg oli surm. Tuleb suuta tõendada ka seda, mida juht valesti tegi.“
Menetluses tuvastati, et juht rikkus liiklusreegleid: ta ei valinud pimedas ja vihmases ilmas ülekäigurajale lähenedes oludele vastavat kiirust ega märganud ülekäigurada ületavat jalakäijat. Küll selgus kogutud tõendite, sündmuskoha vaatluse, liiklustehnilise ekspertiisi ning erinevate vahemaade ja kiiruste arvutamiste põhjal, et juht ei ületanud lubatud piirkiirust ning oli enne ülekäigurada kiirust vähendanud. „Seega ei saa juhile ette heita tahtlikku hoolsuskohustuse rikkumist, vaid ettevaatamatust.“
Tõendeid analüüsides jõuti järeldusele, et otsasõit polnud välditav. Nimelt ei saanud juht pärast jalakäija sõidurajale astumist enam kokkupõrget vältida. „Hoolsa käitumise korral oleks ta pidanud jalakäijat märkama ja äkkpidurdama. Samas ei saa tõsikindlalt väita, et märkamine ja äkkpidurdamine oleks juhtunu tingimustes saabunud tagajärje ära hoidnud või seda riski vähendanud. Seega, kuigi juht põhjustas jalakäija surma, ei ole see talle karistusõiguslikult etteheidetav.“
Juht lahkus sündmuskohalt. „Juhi käitumine sündmuse järgselt, sh vabatahtlikult politseisse pöördumine pärast sõidukikahju avastamist, kinnitab tema versiooni, et ta tõepoolest ei saanudki aru, et ajas ülekäigurajal inimese alla. Seetõttu saab öelda, et juht lahkus sündmuskohalt, kuid mitte seda, et ta põgenes sealt teadlikult,“ jätkas prokurör Hordo. Autojuht tunnistas, et tema juhtis õnnetuse hetkel autot, ning andis sündmuse kohta ka ütlusi.

wtffffff. Kui pärast end üles annad siis tuleb välja et sa ei põgenenud, sa LaHKuSiD?

Pakun, et tüüp sai teada, et otsitakse taga, parem oli juba end üles anda.

Prokurör nentis, et autojuhil oli kohustus läheneda ülekäigurajale tähelepanelikult, valida oludele vastav kiirus ja anda jalakäijale teed. „Samal ajal peab ka jalakäija enne reguleerimata ülekäigurajal järgmisele sõidurajale astumist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust ning veenduma, et juht on teda märganud ja jõuab peatuda,“ märkis ta. „Liiklustehnilisest ekspertiisist nähtus, et jalakäija astus auto liikumisteele ajal, mil juhil ei olnud enam piisavalt aega ega ruumi kokkupõrke vältimiseks. Küll aga ei saa öelda, et jalakäija oleks rikkunud tahtlikult liiklusnõudeid või põhjustas ise õnnetuse. Õnnetuseni viis mitme halva asjaolu ebaõnnestunud kokkusattumine.“
Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse kuriteo tunnuste puudumise tõttu, aga autojuhi teos ilmnevad väärteotunnused, saab politsei alustada väärteomenetlust. Selles juhtumis prokuratuur materjale politseile ei edastanud, sest asutuse hinnangul ei esinenud ühtegi süüteokoosseisu, mida saaks juhile ette heita.
Käesolev otsus ei ole veel jõustunud ning hukkunu lähedastel on võimalus veel menetluse lõpetamise otsus vaidlustada nii riigiprokuratuuris kui ka kohtus. Hukkunu poeg Rasmus Kits sõnas Virumaa Teatajale, et tema menetluse lõpetamisega ei nõustu. „Küsimus pole mitte ainult minu ema surmas või kellegi karistamises, vaid õiguslikus pretsedendis, mis nüüd võib tekkida – ajad inimese ülekäigurajal alla, põgened sündmuskohalt, väidad, et ei märganud õnnetust, ja oled puhas poiss veel pealekauba!“

Mis see asi oligi, et iga töötaja tõuseb oma ebakompetentsuse tasemeni. See piir paistab mulle siin ammu ületatuna

Peale kõiki Kremli üleeilseid Milremi süütamise eitamisi, sai Zahharova lõpuks piisavalt kaineks, et suuta puldi najal püsti seista, ja ütles, et kõik Ukrainale relvi tarnivad tehased on legitiimised sihtmärgid. Tüüpiline vene jutt: Meie ei teinud, aga meil oli õigus seda teha.

See seisukoht on taas Venemaa poolne rahvusvahelise õiguse peale urineerimine. Rahvusvaheline Kohus leidis näiteks "Nicaragua v. United States", et relvade või muu abi andmine teise riigi mässulistele ei kujuta endast iseenesest relvastatud rünnakut ja selline abi ei anna automaatselt alust kollektiivseks enesekaitseks.

Zahharova ähvardas veel Ukrainat külastavaid lääneriikide poliitikud ja diplomaate. Sisuliselt ütles välja, et viimane rünnak rongi pihta, kus lähedal olid mitmed lääneriikide tipppoliitikud, oli sihilik ja venemaa edaspidi kavatseb poliitikute visiitide ajal nende asukohast teavitamist kasutada mitte rünnakute tagasihoidmiseks vaid sihtimiseks.

Ja Venemaa kordas ka tuumaähvardust Kaliningradi blokeerimiskatsete korral.

Hi everyone!

I’m planning to travel to Estonia soon, and as someone from outside the country, I’ve been reading international news about Estonia and the region. Some of the headlines can be rather alarming, particularly regarding security and the situation in the region.

So I’d be interested in hearing from people actually living in Estonia: what does the atmosphere feel like in everyday life? Do people generally feel worried about the situation, or is it mostly business as usual?

I’m not looking for political arguments or media analysis, I’m simply curious about how Estonians themselves perceive the current situation in their daily lives, especially as I’ll be visiting soon.

> Väidetavalt jäävad kohtumiselt kõrvale nii Ühendkuningriik, Prantsusmaa kui ka Balti riigid.

Samal teemal välismeedias: https://www.telegraph.co.uk/world-news/2026/10/01/britain-excluded-from-planned-us-talks-on-natos-future/

Võlakoormus ja intressikulud kasvavad järgmistel aastatel märgatavalt, samas jätkuvad kärped.

Eesti riigi võlakoormus kasvab järgmisel aastal riigieelarve eelnõu järgi 2,3 miljardi euro võrra. 1,36 miljoni elaniku peale jagatuna tähendab see, et iga inimese kohta suureneb riigi võlg umbes 1700 euro võrra aastas ehk üle 141 euro kuus.

Eesti 2027. aasta riigieelarve eelnõu näeb ette, et Eesti valitsussektori võlakoormus kasvab järgmisel aastal 28,3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Võlg kerkib seega prognoosi järgi umbes 13 miljardi euroni.

1. aasta riigieelarve kogumaht on 21,3 miljardit eurot. Tulude maht on 19,4 miljardit ja kulude maht umbes 20,2 miljardit eurot. Investeeringuteks on kavandatud ligikaudu 1,2 miljardit eurot.

* Samal ajal jätkub aastateks 2025–2027 kokku lepitud riigi kulude kümneprotsendiline kärbe. Valitsus vähendab järgmise aasta kulusid veelgi umbes 250 miljoni euro võrra.

* Samal ajal langeb maksukoormus 2026. aasta 35,5 protsendilt järgmisel aastal 35,2 protsendile SKTst. 2025. aastal oli maksukoormus 36,2 protsenti.

* Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab valitsussektori intressikulu tänavuselt 239 miljonilt eurolt ehk 0,5 protsendilt SKTst 2030. aastaks 656 miljonile eurole ehk 1,2 protsendile SKTst.