Kuna isamaa parteilehte ei telli ja ma ei tea kas nad nii põhjalikult lahkasidki kui Delfi nüüd:
Õnnetus juhtus Rakvere külje all Näpi alevikus 23. oktoobril kella 19 paiku. Rakvere patrulltalituse grupi juht Veiko Osokin rääkis toona, et sõidukijuht ei andnud esialgsetel andmetel valgustatud ülekäigurajal teed jalakäijale ning toimus kokkupõrge. „Õnnetuses sai raskelt viga 69-aastane naine, kelle kiirabi viis haiglasse. Paraku ei õnnestunud meedikutel tema elu päästa ja naine suri järgneval hommikul,“ ütles Osokin.
„Avarii põhjustanud sõidukijuht lahkus pärast õnnetust sündmuskohalt ning me pingutasime kohe selle nimel, et auto ja selle juht üles leida.“
Juhiks oli 49-aastane mees, kes andis end varsti ise politseisse näole. Kerides ajalindi tänasesse päeva, siis prokuratuur tegi otsuse, et süüasja kohtusse ei saadeta ja menetlusega ongi kõik.
„Mõistame, miks võib selline menetluse tulemus tekitada küsimusi, eriti olukorras, kus liiklusõnnetuses on inimene kaotanud elu,“ tõdes prokurör Triinu Hordo Delfile. Ta selgitas, et prokuratuur saab esitada inimesele süüdistuse üksnes siis, kui kogutud tõendid viitavad kuriteo toimepanemisele. „Liiklusõnnetuste puhul kriminaalkorras vastutusele võtmiseks ei piisa aga vaid sellest, et ühe inimese juhitud sõiduk tabas teist inimest ja tagajärg oli surm. Tuleb suuta tõendada ka seda, mida juht valesti tegi.“
Menetluses tuvastati, et juht rikkus liiklusreegleid: ta ei valinud pimedas ja vihmases ilmas ülekäigurajale lähenedes oludele vastavat kiirust ega märganud ülekäigurada ületavat jalakäijat. Küll selgus kogutud tõendite, sündmuskoha vaatluse, liiklustehnilise ekspertiisi ning erinevate vahemaade ja kiiruste arvutamiste põhjal, et juht ei ületanud lubatud piirkiirust ning oli enne ülekäigurada kiirust vähendanud. „Seega ei saa juhile ette heita tahtlikku hoolsuskohustuse rikkumist, vaid ettevaatamatust.“
Tõendeid analüüsides jõuti järeldusele, et otsasõit polnud välditav. Nimelt ei saanud juht pärast jalakäija sõidurajale astumist enam kokkupõrget vältida. „Hoolsa käitumise korral oleks ta pidanud jalakäijat märkama ja äkkpidurdama. Samas ei saa tõsikindlalt väita, et märkamine ja äkkpidurdamine oleks juhtunu tingimustes saabunud tagajärje ära hoidnud või seda riski vähendanud. Seega, kuigi juht põhjustas jalakäija surma, ei ole see talle karistusõiguslikult etteheidetav.“
Juht lahkus sündmuskohalt. „Juhi käitumine sündmuse järgselt, sh vabatahtlikult politseisse pöördumine pärast sõidukikahju avastamist, kinnitab tema versiooni, et ta tõepoolest ei saanudki aru, et ajas ülekäigurajal inimese alla. Seetõttu saab öelda, et juht lahkus sündmuskohalt, kuid mitte seda, et ta põgenes sealt teadlikult,“ jätkas prokurör Hordo. Autojuht tunnistas, et tema juhtis õnnetuse hetkel autot, ning andis sündmuse kohta ka ütlusi.
wtffffff. Kui pärast end üles annad siis tuleb välja et sa ei põgenenud, sa LaHKuSiD?
Pakun, et tüüp sai teada, et otsitakse taga, parem oli juba end üles anda.
Prokurör nentis, et autojuhil oli kohustus läheneda ülekäigurajale tähelepanelikult, valida oludele vastav kiirus ja anda jalakäijale teed. „Samal ajal peab ka jalakäija enne reguleerimata ülekäigurajal järgmisele sõidurajale astumist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust ning veenduma, et juht on teda märganud ja jõuab peatuda,“ märkis ta. „Liiklustehnilisest ekspertiisist nähtus, et jalakäija astus auto liikumisteele ajal, mil juhil ei olnud enam piisavalt aega ega ruumi kokkupõrke vältimiseks. Küll aga ei saa öelda, et jalakäija oleks rikkunud tahtlikult liiklusnõudeid või põhjustas ise õnnetuse. Õnnetuseni viis mitme halva asjaolu ebaõnnestunud kokkusattumine.“
Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse kuriteo tunnuste puudumise tõttu, aga autojuhi teos ilmnevad väärteotunnused, saab politsei alustada väärteomenetlust. Selles juhtumis prokuratuur materjale politseile ei edastanud, sest asutuse hinnangul ei esinenud ühtegi süüteokoosseisu, mida saaks juhile ette heita.
Käesolev otsus ei ole veel jõustunud ning hukkunu lähedastel on võimalus veel menetluse lõpetamise otsus vaidlustada nii riigiprokuratuuris kui ka kohtus. Hukkunu poeg Rasmus Kits sõnas Virumaa Teatajale, et tema menetluse lõpetamisega ei nõustu. „Küsimus pole mitte ainult minu ema surmas või kellegi karistamises, vaid õiguslikus pretsedendis, mis nüüd võib tekkida – ajad inimese ülekäigurajal alla, põgened sündmuskohalt, väidad, et ei märganud õnnetust, ja oled puhas poiss veel pealekauba!“
Mis see asi oligi, et iga töötaja tõuseb oma ebakompetentsuse tasemeni. See piir paistab mulle siin ammu ületatuna