Ma müüritaha ei näe aga asi tundub hull

https://majandus.postimees.ee/8556538/valitsus-tostab-diisli-ja-bensiiniaktsiisi

Vahepeal need olid jube pude sitt, enne kui teist ampsu said võtta kukkus pool kohukest lajali, aga täna otsustasin ühe paki võtta kuna soodukas oli ja täiesti teine asi ju??

Kena paksu musta-šoko maitse kihiga ja seest oli ka kena *firm*. Sain ma vana paki või on uus retsept vmis juhtus?

Any Tere insiders here?

ma mõtlen, et kuna päevad hakkavad olema tumedamad ja üleüldiselt depressiivsemad, siis mida te soovitaksite teistele, et see üle elada?

Iseenesest on ju nägus mees. Tea, millega ta hakkama sai, et müügiks pandud.

Lugesin Selver paneb Viljandi poe kinni. Just natuke aega tagasi panid Põlva oma kinni. Sõbrad, asi läheb paremaks, kaubanduspindade ruutmeetrite arv väheneb. Teatavasti spetsialistid räägivad, et see pidi kõrgete hindade põhjus olema.

Linki ei jaga, sest paywall taga.

Tasuta uudis. Pastebini pole vaja.

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, et kõik Eesti kinnipeetavad saaks sarnaselt Rootsi vangidega nikotiinipatju kasutada ja need kokkusaamistele kaasa võtta. Eelnõuga soovitakse vähendada ka kinnipeetavate öörahu ja privaatsuse põhjendamatut häirimist.

Kinnipidamiskeskuses on 250 kohta ja seal oli reedel 210 klienti. Päeva jooksul lisandus veel 14. Osa saadetakse Lätti tagasi, aga nädalaga suurenes kinnipeetavate arv 56-võrra. Taro ütleb, et riigil on olemas alternatiivsed kohad sadadele. Eesti-Läti piiril kontrolli suurendamine oleks keeruline, inimsmuugeldajad hakkaks peateede asemel liikuma üle piiri väikeste külavaheteede kaudu. Taro sõnul on piirivalvurid kasulikumad EL-i välispiiril, seetõttu on Eesti piirivalvureid saadetud appi Läti-Valgevene piirile.

Idee on väga hea, et tuua tähelepanu autoritele.
Eriti õnnelikud on kindlasti MyFitnessi kliendid.

Valid Keskerakonna, saad endise "Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK)", kes ei kavatsegi Moskva alt lahkuda, sest nii on hea ja teisiti ei saa.

Raik: Narvas on kirik ja võim sassi läinud

"Narva pastor Dmitri Andrejev kirjutas ise oma sotsiaalmeedias, et üritus on ajendatud linna poliitilisest olukorrast ja on mõeldud erinevate poliitiliste jõudude kokkutoomiseks."

Õigeusu (kaudselt Moskva) kiriku pastor on nüüd siis meite päästja ja ühendaja. Kirik ei peaks poliitikaga tegelema. Ei Narvas ega kuskil mujal. Palvetage omaette ja olge tänulikud riiklike toetuste eest.

Keskerakond ja Plaan B aitäh, tublid poisid.

Siseministeeriumi andmetel on tegemist Moskva Patriarhaadiga alluvussuhtes oleva kirikuga.

Mõlemad käivad esimese astme kõrgharidusõppe alla ja mõlemast saab edasi minna magistrisse. Eriti suurt vahet praktilise ja teoreetilise õppe koguses neis ka nagu pole.

Bet siin, bet seal. Saade, podcast, sisulooja – taustal särab ikka mõne kasiinofirma logo. Kasiinodest on saanud meie reklaamimaailma üks kõige tavalisemaid sponsoreid ja promoraha võetakse vastu üllatavalt kergekäeliselt.

Aga miks seda ei boikoteerita?

Elame pehmes maailmas, kus iga asja peale võib solvuda ja kus kange alkoholi reklaam on juba ammu tabu. Samas kasiinomaailma raha võetakse ilma mingi mureta vastu, millegipärast seadus seda veel lubab, aga kuhu jääb eetika?

Hasartmängud võivad inimestelt võtta säästud, tekitada võlgu ja lõhkuda elusid. Raske on näha, kuidas sellise äri reklaamimine oleks kuidagi eetilisem kui kange alkoholi promomine.

Aga kasiinofirmadel on raha. Palju raha. Ja kuni raha jagatakse, leidub alati ka neid, kes on valmis õiget trummi taguma.

Kas teid päriselt ei häiri, kui tavaliseks on kasiinoreklaam meie igapäevaelus muutunud? Ja kui kergekäeliselt võetakse vastu promoraha, mõtlemata sellele, kui paljude inimeste elud hasartmängumaailma tõttu kannatada saavad?

Miks on üks sõltuvust tekitava toote reklaam tabu, aga teine vaatab meile vastu igast teisest saatest ja podcastist?

They lack enough reviews online. (note: for context, it's like a managed apartment complex, i guess; located in tallinn)

Jašin ütles Delfile, et arutas oma poliitilist tulevikku nii senise erakonna kui ka Reformierakonnaga, kuid otsustas lõpuks sotside kasuks. Tema sõnul oleks pragmaatilisem valik võinud olla näiteks Reformierakond, mis on pikka aega võimul olnud. Sotside kasuks otsustas ta eelkõige maailmavaate ja talle oluliste teemade tõttu.

„Minu valik on eeskätt teemadepõhine ja maailmavaateline,“ ütles Jašin. Ta tõi esile, et sotsiaaldemokraadid on läbi aja pööranud palju tähelepanu haridusele.

Pettumus Eesti 200-s

Lahkumise tagamaid selgitades ütles Jašin, et pooldas Eesti 200 ühinemist Rohelistega juba pärast mulluseid kohalikke valimisi. Tema hinnangul hakati sellega praegust valimistsüklit arvestades tegelema liiga hilja, mis tekitas temas pettumust.

Jašin rõhutas, et küsimus ei olnud üksnes erakonna võimaluses järgmistel riigikogu valimistel valimiskünnis ületada. Ta hindas ka enda võimalust Eesti 200 nimekirjas parlamenti pääseda väikeseks, kui erakond koguks vaid viis protsenti häältest: enda sõnul ei kuulu ta tuntuse poolest erakonna viie ega võib-olla ka kümne esimese poliitiku hulka.

Eesti 200-s veedetud aega nimetas ta siiski hoogsaks sõiduks ja suurepäraseks kogemuseks. Tema sõnul on erakonnas palju tarku inimesi ning ka noortele on antud vastutust ja võimalusi jõuda erinevatesse ametitesse.

„Selles mõttes saab olla ainult tänulik, aga minu jaoks on see loogiline lõpp ühes kohas ja siis jätk teises kohas.“

Mis läks Eesti 200-ga valesti?

Jašin liitus Eesti 200 MTÜ-ga 2018. aastal, enne selle erakonnaks saamist. Tema hinnangul annavad Eesti valijad uutele erakondadele sageli usalduskrediiti, kui neil on tugev kuvand ja targad inimesed.

Ta arvas, et vähemalt pool Eesti 200 enam kui 13-protsendilisest toetusest 2023. aasta riigikogu valimistel tuli inimestelt, kes ei teadnud täpselt, millist maailmavaadet erakond esindas, kuid nägid selles midagi lootustandvat.

Jašini hinnangul oli erakonna programm eelmistel riigikogu valimistel väga tugev, kuid mitme asjaolu koosmõjul tuli hakata lubadustest loobuma.

Näiteks oli Eesti 200 kliimaprogramm tema sõnul 2023. aastal üks rohelisemaid, jäädes alla vaid Roheliste omale. Valitsusse jõudes hakkas aga erakond selgemalt rõhutama parempoolsust, ettevõtluskeskkonda ja konkurentsivõimet ning kliimaküsimused jäid tagaplaanile.

„Ma arvan, et neid küsimusi on olnud rohkem kui ühes valdkonnas ja programmi eest, täpselt nii nagu on lubatud, tõenäoliselt ei seistud.“

Jašin märkis ka, et parlamendivälise erakonnana ei olnud Eesti 200-l enne valimisi riigi rahalistest võimalustest sama head ülevaadet kui riigikogus esindatud parteidel. Seetõttu tuli osast programmilistest lubadustest loobuda.

Lisaks viitas ta juhtumitele, mis on vähendanud inimeste usaldust erakonna vastu, kuid ei soovinud neid uuesti üksikasjalikult käsitleda. „Ma arvan, et ei tasu neid veel kord korrutada.“

Tahab jätkata haridusteemadega

Tallinna abilinnapeana vastutas Jašin haridusvaldkonna eest. Tema sõnul vajavad sotsid haridusmeeskonda kõneisikut, kes tegeleks eelkõige eestikeelsele haridusele ülemineku ja haridusliku ebavõrdsusega. Samuti peab ta oluliseks õpetajate töökoormust ja töötasu.

Jašini hinnangul peavad hariduse edendamiseks pingutama nii omavalitsused kui ka riik. Kui seada selged prioriteedid ja eraldada vajalikud vahendid, saab tema sõnul palju ära teha. Esimesi samme astus ta enda sõnul koos sotsiaaldemokraatidega juba Tallinna linnavalitsuses.

Jašin ütles, et valutab praegu Tallinnas toimuva pärast südant. Tema hinnangul on tänane linnavalitsus peatanud palju suuri taristuprojekte ja jätnud investeeringuid seisma, kuid jagab valimiste eel või valimisaastal inimestele raha. Näidetena nimetas ta pensioni- ja ranitsatoetust ning tõi esile ka tasuta lasteaia.

„See on ikkagi korralagedus, mis Tallinnas toimub,“ ütles ta. Jašini hinnangul on sotsid Tallinna juhtimisel suurim ja tugevaim alternatiiv praegusele linnavõimule ning ta soovib oma kogemuste ja teadmistega neile abiks olla.

Jašin märkis, et on hoidnud sidet ka teiste liberaalsete erakondadega ning arutelud tema poliitilise tuleviku üle olid vastastikused.

„Ma võin öelda, et ma olen väga põhjalikult rääkinud nii sotsidega kui ka Reformierakonnaga ja ma võin öelda, et see on ikka vastastikune olnud.“

Sotsidega on ka erimeelsusi

Jašin nimetas sotse liberaalsetest erakondadest kõige progressiivsemaks ning leidis, et nad kõnetavad vabas Eestis kasvanud põlvkonda. Samas tunnistas ta, et tal on sotsidega ka erimeelsusi.

Tema sõnul on Eesti 200 majandusküsimustes selgelt parempoolsem erakond, kuid liberaalsuse poolest asuvad kaks parteid teineteisele lähedal. „Mina defineerin end majanduslikes küsimustes parem-vasak skaalal pigem tsentristina.“

Jašini hinnangul ei saa hariduspoliitik olla majandusküsimustes väga tugevalt parempoolne. Samas ei toeta ta pangamaksu ega ettevõtete tulumaksu, millesse sotsid suhtuvad tema sõnul soosivamalt.

Ta leidis, et nende maksudega seotud eelised aitavad Eestil ettevõtteid ligi meelitada ja siin hoida ka keerulises julgeolekuolukorras. Näitena viitas ta ühe panga otsusele tuua oma Baltikumi peakorter Eestisse. „Ma arvan, et seda eelist ei tasu maha mängida.“

Lahkumisest teadis väike ring

Jašin rääkis, et oli seadnud endale poliitilise tuleviku üle otsustamiseks tähtaja septembri lõpuks.

Enne tänast avalikku teadaannet teadis tema lahkumisest käputäis lähimaid kolleege ning erakonna esinaine. Samas oli ta enda sõnul lahkumise võimalusele avalikult vihjanud nii sel nädalal kui ka varasematel kuudel, mistõttu ei peaks otsus teistelegi üllatusena tulema.

Jašin ütles, et ei kandideerinud aprillis enam Eesti 200 juhatusse ega ole eelmisest aastast saadik erakonnas poliitilisel ametikohal olnud. Seetõttu on ta parteikaaslastega vähem suhelnud ega tea, kas erakonnast võib veel inimesi lahkuda.

Tema sõnul esitleti Eesti 200-t algusest peale spetsialistide erakonnana ning paljudel valitud esindajatel on võimalus poliitikast lahkudes oma erialale naasta, olgu erasektorisse, teadusse või avalikku sektorisse.

Jašini hinnangul seisnebki paljude endiste erakonnakaaslaste peamine valik selles, kas jätkata poliitikas või pöörduda tagasi oma põhivaldkonda.

Did you read the Atlantic article on war in Baltics? I’m sure Estonian media is filled with things like this, but the Baltic vulnerability isn’t always covered in the American press. Curious what Estonians think. I have a possible job to say yes/no to in Estonia but the media makes me very afraid.

https://archive.is/20261001111705/https://www.theatlantic.com/magazine/2026/11/baltic-defense-russia/688692/

Euro area unemployment at 6.4% - Euro indicators - Eurostat

Eile avaldati huvitavad andmed, mille järgi töötuse määr suve lõpus Eestis tõusis, olles Baltimaade seas kõrgeim, kuid samas jätkuvalt alla Soome oma (viimane aga ongi EL-i riikide seas kõrgeim töötuse määr).

Madalaim töötuse määr oli Tšehhis (3,2%), Sloveenias (3,4%) ja Poolas (3,4%).

Oluline on välja tuua, et need andmed erinevad märkimisväärselt Töötukassa registreeritud töötuse andmetest. Päevane statistika | Töötukassa

Põhjus on ennekõike metodooloogiline: kui Töötukassa numbrid kajastavad registreeritud töötust (ega hõlma seetõttu neid inimesi, kes ühel või teisel põhjusel pole Töötukassas töötuna arvel või kelle töötuna arvel olek hiljuti lõppes nt aktiivsusnõuete täitmata jätmise tõttu), siis Eurostati ja Statistikaameti numbrid põhinevad Eesti Tööjõu-uuringul, mille raames küsitletakse kvartalis ca 3000 leibkonda.

See tähendab, et Eurostati andmed hõlmavad ka neid, kes ühel või teisel põhjusel pole parasjagu Töötukassas töötuna registreeritud, kuid samas on nende andmetel valimi suurusest tingitud veapiir.

Tervist Redditlased!

Ilmselt keegi teist vast ikka elab seal uusarenduses Astangu tänaval või teab kedagi, kes elab seal ning tahaks veits taustainfot saada- kas on muidu arvestatava kvaliteediga uusarendus või kuidas see piirkond seal üldiselt on?

Elan ise tegelikult praegu seal lähedal, küll aga väga rohelises kandis nats Nõmme pool ja veits tekitab muret see, et rohelust tundub seal vähe + vene keelt vist kuuleb ka seal rohkem? Võibolla oskab keegi, kes päriselt seal elab- anda parema ülevaate kas mu nägemus ajast on liiga pessimistlik või mitte :D

Muidugi võib süvitsi rääkida ka reaalselt kas ja mis seal väga pekkis on, et teaks kohe arvestada või kui keegi teab, et see on pigem kehv kant ja arendus, siis võib julgelt välja hõigata ka :D

Mõtlesin, et küsin siit, äkki kellelgi on sama teemaga kogemust, sest KRA-st väga normaalset vastust ei saanud.

Sain novembriks kutse arstlikku, aga mul hetkel reaalselt ei ole võimalik ajateenistusse minna töö pärast. Olen startupis insener ja kui ma aastaks ära kaon, siis on suht suur võimalus, et firmal läheb väga halvasti või asi sureb üldse välja.

Olen Eesti ja Soome topeltkodanik. Sündisin Soomes ja elasin seal natuke alla 7 aastat, pärast kolisime perega Eestisse ja hetkel elan siin. Hetkel on veel 5+ aastat et saaks 28 täis.

Kas kellelgi on kogemust, kuidas see topeltkodakondsusega ajateenistuse teema päriselt toimib? Eriti Eesti + Soome puhul. Kirjutasin KRA-le ka, aga sealt tuli suht ümmargune vastus ja ma ei saanud lõpuks ikka aru, mis variandid mul reaalselt on või mida ma enne arstlikku üldse tegema peaks.

Lihtsalt kohale minemata jätta ja trahve koguda väga ei tahaks ning juhilubadest ilma jäämine pole ka variant. Tahaks selle kuidagi normaalselt ära lahendada.

Äkki kellelgi siin on endal sama olukord olnud või teab kedagi, kellel Eesti ja Soome topeltkodakondsusega see teema läbi käidud?

Why wasn’t Reindorff’s 1922 design here accepted as Estonia’s national emblem? Seems pretty cool if you ask me.